RB Kuz Muz — Las täna kallab

Astana Kala.
Aknast väljas on pime ja märg, klubi tuledes põleb see särk.
Minu süda jääb tantsupõrand; sügisööl on hoogus kiirus.
Käes on aeg, kus ei soojenda päike ainult muusika,
Rütm ja see äike.
Las täna kallab vihma, sügise ilmad on pisaraid täis.
Sügise ilmad on pisaraid täis, kuid ma tean,
Et lumi pole kaugel.
Las täna kallab,
Las upub see linn; talve ootel siin igatseb hing.
Igatseb hing, igatseb hing.
Lehed langevad, rütm läheb käima; keegi teine ei tea,
Mida nägin.
See on viimane soojuse viiv,
Enne kui lumi kõik jäljed siit viib.
Las täna kallab vihma, sügise ilmad on pisaraid täis.
Sügise ilmad on pisaraid täis, kuid ma tean,
Et lumi pole kaugel.
Las täna kallab,
Las upub see linn; talve ootel siin igatseb hing.
Talv on uksel ees, külmub see maa.
Las täna kallab, las täna kallab.